COVID-19 KKK- lapsevanemale, koolidele ja õpilastele
LAPSEVANEMALE
Saabusime just riskiriigist. Mida teha?
Tõenäosus, et riskipiirkonnast naasnu võib nakkuse kaasa tuua, on suur. Värskeima ülevaate riskipiirkondadest leiab Terviseameti kodulehelt.
Kui olete tulnud perega reisilt riskipiirkonnast, palume teil ja teistel pereliikmetel jääda 14 päevaks koju ning jälgida oma tervist. Palun ärge saatke riskipiirkonnas käinud lapsi kooli, lasteaeda või teise haridusasutusse ka siis, kui kellelgi haigussümptomeid pole.
Kui teil on palavik, köha ja hingamisraskused, otsige varakult abi. Teatage tervishoiutöötajale, et olete viibinud COVID-19 leviku riskipiirkonnas või te olite lähikontaktis kinnitatud COVID-19 juhuga, kellel olid hingamisteede haiguste sümptomid.
Teavitage lapse koju jäämisest ja selle põhjustest esimesel võimalusel ka haridusasutust.
Õppetöö korraldamine kodus viibimise perioodil toimub kokkuleppel haridusasutusega.
Õppeasutustel palume suhtuda mõistvalt ning võimaldada õpilastel 14 päeva kodus õppida ja leppida vajadusel kokku järele vastamise viisides.
Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor ei ole nõus lapse kodus viibimisega 14 päeva jooksul. Mida teha?
Haridusasutuse kohustus on tagada kõikide õpilaste turvalisus, sealhulgas minimeerida risk nakkushaigustega kokku puutumiseks. Kahtluse korral tasub ühendust võtta perearstiga, kes jagab edasisi nõuandeid ning vajadusel väljastab haridusasutusest puudumise tõendi. Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust.
Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast ning meil ei ole sümptomeid. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor keelduvad lapse vastuvõtmisest. Miks?
Haridusasutusel on õigus riske hinnata ning keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest. See on ka Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitus.
Minu laps on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane. Kas mina ja teised pereliikmed peavad samuti 14 päevaks koju jääma?
a) Juhul, kui laps on nakatunu klassikaaslane
Sellisel puhul on laps Terviseameti jälgimise all kui lähikontaktne. Kui teiega ei ole ühendust võetud, palun kontakteeruge esimesel võimalusel Terviseametiga. Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus. Seni kuni lapsel haigussümptomid puuduvad, ei pea teised pereliikmed piirama oma igapäevaseid tegevusi. Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koroonaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik. Jälgige enda ja oma lapse tervist ning lähtuge Terviseametilt ja koolilt saadavatest täpsematest juhistest.
b) Juhul, kui laps ei ole nakatunu klassikaaslane, kuid on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane
Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus. Kui lapsel haigussümptomid puuduvad, võivad tema pereliikmed jätkata oma igapäevaseid tegevusi.
Juhul, kui pere teised lapsed käivad teistes koolides/lasteaedades, siis pole põhjust nende koolis ja lasteaias käimist piirata.
Elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi lähedal või elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilase läheduses. Kas pean samuti 14 päevaks koju jääma?
Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ümbruses ohtu ei ole. Samuti ei kujuta endast ohtu karantiinis viibiv COVID-19 positiivne õpilane, kui temaga kokkupuudet ei ole. Nakkusohtlikud ei ole ka COVID-19 haigega kokku puutunud lapsed, seni kuni neil puuduvad haigussümptomid.
Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese või nakkusohu vältimiseks suletud haridusasutuse läheduses?
Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt.
Kuidas tagatakse laste turvalisus ja nakkusohu elimineerimine Tallinna Kristiine Gümnaasiumis? Kas kooli desinfitseeritakse?
Kooliruumid ja -sisustus desinfitseeritakse ning 14 päeva jooksul jälgivad kool ja Terviseamet laste tervist koostöös lapsevanematega. Juhul, kui on kindel veendumus, et kellelgi koroonaviirust ei ole, alustatakse taas õppetööd. Vajaduse tekkimisel on koolijuhil õigus pikendada 14-päevast perioodi.
Tean, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on viibinud riskipiirkonnas ning ta käib/s koolis. Mida teha?
Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust. Kui riskipiirkonnast tulnud laps tundub haige, ja te olete veendunud, et temal pole juba COVID-19 analüüsi tehtud, siis sellest tuleb kindlasti teavitada koolijuhti, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed kõigi laste turvalisuse tagamiseks.
Räägitakse, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on nakatunud koroonaviirusega. Mida teha?
Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, et mitte traumeerida last ega lapsevanemaid. Kui te olete veendunud, et teie lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba kodus või haiglas arstlikul jälgimisel, siis võite pöörduda kooli juhtkonna poole täiendava informatsiooni saamiseks.
Mina/minu laps on kokku puutunud koroonaviiruse kahtlusega isikuga. Mida teha?
14 päeva jooksul tasub jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (köha, palavik, hingamisraskused) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220. Kui teie või teie lapse tervislik seisund on väga halb, siis kutsuge kiirabi telefonil 112.
Minu lapsel/lapse haridusasutuses toimub peagi suur üritus, kuhu tulevad kokku õpilased erinevatest koolidest/linnadest. Kas see tuleks praegu ära jätta?
Ürituse korraldajad peaksid hoolikalt kaaluma ürituse korraldamise vajalikkust ning pöörama üritusega seotud teavituses kohast tähelepanu nakkusohu ennetamisega seotud infole, sealhulgas rõhutama Terviseameti soovitusi.
Hetkeolukord pole selline, et oleks vaja ära jätta kõik õpilasüritused, küll aga ei tohiks üritustest osa võtta õpilased, kes on 14 päevaks jälgimisele jäetud ja kellel esinevad haigussümptomid.
Soovitame kahtluste korral konsulteerida kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga. Palume hoida kinni üldisest tervisekaitsenõuetest.
Minu lapse haridusasutusel on kavas ekskursioon/õppereis välisriiki. Kas see tuleks praegu ära jätta?
Terviseamet soovitab hoiduda riskipiirkondadesse reisimisest. Värskeimat infot riskipiirkondade kohta leiab Terviseameti ja välisministeeriumi kodulehelt.
Palume kõikjal järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid nakkushaiguste ennetamiseks ning pidada silmas, et lennujaamad jt transpordisõlmed on rahvarohked kohad, kus on üldine nakkushaigustesse nakatumise risk kõrgem.
Pärast reisi riskipiirkonda tasub oma tervist jälgida 14 päeva jooksul ning sümptomite ilmnemisel võtta ühendust oma perearstiga või helistada numbril 1220. Haridusasutuse juhtkonnal tasub olla valmis töö ümberkorraldamiseks kaugtööna.
Peagi toimuvad koolikatsed, kuhu tuleb kokku palju õpilasi erinevatest koolidest. Kas need toimuvad? Kas nende toimumine on mõistlik?
Vastav otsus tehakse peatselt. Arvestada tuleb, et Eestis pole hetkel koronaviiruse ulatuslikku levikut, mistõttu risk koolikatsetel nakatuda on madal.
KOOLIJUHILE JA ÕPETAJALE
Olen õpetaja/treener ning arvan, et üks mu õpilastest on nakatunud koroonaviirusesse. Mida teha?
Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, arvestades ka võimalikku kahju lapse mainele. Kui te olete veendunud, et teie lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikooli õpilane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba arstlikul jälgimisel, võite pöörduda lapsevanema poole ja soovitada tal pöörduda arsti poole.
Koroonaviiruse sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused ja COVID-19 haige peab olema tulnud haiguse riskipiirkonnast või tal peab olema olnud lähikontakt* COVID-19 haigega.
Kahtluse korral tuleb teavitada lapsevanemat kes kontakteerub arstiga. Kui selgub, et tegemist on kinnitatud COVID-19 juhuga, teavitab Terviseamet haridusasutuse juhtkonda.
Olen X haridusasutuse juht. Kuidas käituda koroonaviirusekahtluse korral? Kellega võtta ühendust, kuidas jagada infot?
Koronaviiruse kahtlusega õpilastest pole vaja eraldi teavitada, et vältida asjatut ärevust. Esmalt tuleb küsida kinnitust lapsevanemalt, kas tõesti laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja kas temale on tehtud koronaviiruse test.
Kui koronaviiruse kahtlusega õpilane osutub kinnitatud COVID-19 juhuks, siis teavitab Terviseamet kooli juhtkonda ja küsib õpilase lähikontaktsete nimekirja. Terviseamet teavitab kõiki lähikontaktseid ja jagab neile käitumissoovitused.
Juhul, kui laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja õpilasel ilmnevad koolis koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid, siis tuleb lapsel pöörduda kooliõe poole. Ta annab lapsele kirurgilise maski, võtab ühendust lapse vanematega ja palub tallel esimesel võimalusel järele tulla ning võtta ühendust perearstiga.
Juhul, kui haigusjuht kinnitub, tuleb koolijuhil korraldada koheselt pindade märgkoristus. Täpsemad juhised leiab selleks Terviseameti veebist. (PDF) Koolis võib jätkuda tavapärane õpperutiin.
Juhul, kui kahtlus ei leidnud laboratoorset kinnitust, teavitab sellest lapsevanem haridusasutust ning jälgib last kodus, kuni täieliku paranemiseni.
Juhul, kui koroonaviiruse juht leidis kinnituse, siis võtab Terviseamet ühendust haridusasutusega ning selgitab koos selle juhtkonna ja kooliõega välja kontaktsed. Kooli sulgemise vajaduse üle otsustab koolijuht lähtudes konkreetsest olukorrast ja vajadusel konsulteerides Terviseametiga. Soovitame nakkuse kinnituse puhul kooli sulgeda juhul, kui pole võimalik määratleda kõiki kontaktseid.
Nakatunuga lähikontaktis viibinud õpilastel ja õpetajatel tuleb jääda koju 14 päevaks, mille jooksul korraldatakse vajadusel koduõpe. Sel ajal tuleks piirata ka osalemist huviringides ja viibimist avalikes kohtades. Oluline on aga meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik.
Haridusasutus peab informeerima tuvastatud haigusjuhtumist kooliperet.
Haridusasutuste juhid peavad üle vaatama oma hädaolukordade plaanid, neid vajadusel täiendama ning mõtlema läbi detailselt sulgemisprotsessi korralduse.
Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel:
• Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine.
• Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega;
• Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas;
• Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad;
• Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga.
• Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Õige käte pesemise juhend asub siin. Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.
Infomaterjal viiruste ennetamiseks on leitav siit. (PDF)
Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?
„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” § 28 alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib Terviseameti ettepanekul koole ning laste- ja hoolekandeasutusi ajutiselt sulgeda ning nõuda ka näiteks vajalikku desinfektsiooni või kahjuritõrjet.
Haridusasutuse võib sulgeda ka selle juht või pidaja, kooskõlastades tegevuse Terviseametiga.
PGS § 44 lõige 3 kohaselt õpilaste ja koolitöötajate tervise kaitseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
ÕPILASELE
Olen õpilane. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?
- Pese käsi
Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. - Väldi kontakti
Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada. - Väldi silmade, nina ja suu katsumist
Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. - Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi
Ütle kooliõele või õpetajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused). - Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas
Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud. - Järgi hingamisteede hügieeni
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.
